KULTi lugu – kuidas kõik alguse sai?

KULTi lugu – kuidas kõik alguse sai?

Iga hea idee saab alguse uudishimust. KULTi lugu sai alguse soovist mõista, kuidas loodus töötab, ja maailmast, mis peitub palja silmaga nähtamatutes mikroorganismides.

KULTi asutaja Mathilde on bioteaduste insener, keda on alati paelunud see, mida miljonid mikroorganismid suudavad üheskoos saavutada. Nende koostöö loob midagi erakordset – protsesse, mis on samaaegselt loomulikud, keerukad ja täis potentsiaali. Just see maailm inspireeris teda süvenema fermentatsiooni ning selle võimalustesse.

Kõik sai alguse koduköögist.

Soov katsetada erinevate fermenteeritud toitudega kasvas kiiresti hobist millekski enamaks. Iga uus katse avas ukse uutele maitsetele ja teadmistele. Fermentatsioon ei olnud enam lihtsalt valmistusviis – sellest sai viis näha toitu ja jooke täiesti uue nurga alt.

Ühel päeval andis Mathilde ema talle edasi midagi erilist – oma hoolikalt hoitud keefiriterad. Esmapilgul võis see tunduda lihtsa peretraditsioonina, kuid just sellest hetkest algas teekond, mis viis KULTi sünnini.

Kui Mathilde hakkas keefiriga katsetama, mõistis ta kiiresti, et selles joogis peitub palju suurem potentsiaal, kui enamik inimesi tol hetkel nägi. See ei olnud lihtsalt veel üks jook, vaid midagi täiesti omanäolist. Võrreldes traditsiooniliste karastusjookidega pakkus vesikeefir hoopis teistsugust kogemust ning avas võimaluse luua midagi uut.

Sellest avastusest sündis idee.

  1. aasta oktoobris said KULTi esimesed seemned mulda. Väikesest kodusest avastusest kasvas välja ettevõte, mille eesmärk on ühendada bioteadus ja fermentatsiooni kunst ning tuua inimesteni jook, mis on sama põnev kui selle sünnilugu.

Kuigi KULT on tänaseks kasvanud kaugemale oma algusaegadest, on selle südames endiselt sama uudishimu, mis pani kõik liikuma. Usk teadusesse, austus fermentatsiooni vastu ja soov luua midagi tõeliselt erilist on väärtused, mis juhivad Kulti meeskonda ka täna.

Sest mõnikord saavad kõige suuremad ideed alguse kõige väiksematest asjadest – ühest kodusest katsetusest, ühest peretraditsioonist ja peotäiest keefiriteradest.

Tagasi blogisse

Jäta kommentaar